Dalam cerita rakyat Melayu Pahang, Seri Pahang (Jawi: سري ڤهڠ) ialah seekor buaya air masin putih gergasi legenda yang dipercayai tinggal di Tasik Chini, Daerah Pekan, Pahang. Beliau terkenal dengan pertarungannya dengan syaitan laut hitam bernama Seri Kemboja yang berlaku di luar pantai Pahang.[1] Dalam versi lain legenda tersebut, kedua-dua Seri Pahang dan Seri Kemboja, digambarkan sebagai ular gergasi yang dipanggil Nāga.[2]
Legenda
Tasik Chini ialah tasik air tawar semula jadi kedua terbesar di Malaysia. Sungai Chini yang mengalir dari tasik itu mengalir ke Sungai Pahang. Dalam tradisi tempatan, tasik dan gunung bersebelahannya adalah suci, dan penduduk tempatan memuji tempat itu dengan pemilikan seekor buaya putih yang digelar 'Seri Pahang' (Bahasa Melayu untuk 'kemuliaan Pahang').[3][4]
Menurut legenda, berita telah sampai ke Seri Pahang tentang syaitan laut hitam yang dahsyat, Seri Kemboja (Kegemilangan Kemboja). Dia berikrar untuk melawan syaitan dan menyingkirkannya.[5] Maka Seri Pahang meninggalkan Tasik Chini dan berenang ke hilir ke Kuala Pahang. Di sana dia berubah menjadi seorang lelaki tua yang membawa baldi penahan yang diperbuat daripada sawit. Dalam bentuk orang tua itu, Seri Pahang memujuk sekumpulan kelasi untuk membawanya naik bersama mereka. Memandangkan dia mempunyai baldi jaminan, mereka fikir dia mungkin berguna jika perahu itu perlu diikat jamin. Baldi penahannya kelihatan mengandungi kunyit di dalamnya.[6][7]
Apabila perahu itu tiba di sebelah tenggara Sedili Kechil, Seri Pahang menyerahkan baldi penahan kepada nakhuda dan terjun ke laut. Dia segera bertukar menjadi buaya putih gergasi dan lelaki itu kagum melihat kunyit dalam gayung telah bertukar menjadi emas. Ini adalah bayaran mereka kerana memberi tumpangan kepada Seri Pahang ke tempat di mana dia mahu mencabar Seri Kemboja, syaitan hitam.[8] Pertarungan antara Seri Pahang dan Seri Kemboja berlangsung lama. Laut menjadi gelap, guruh bergolek dan kilat menyambar. Selepas pertempuran sengit, Seri Pahang berjaya membunuh Seri Kemboja tetapi dia sendiri cedera parah. Dalam kesakitan yang teramat, dia berenang pergi ke Pulau Aur,[9] mengubah dirinya kembali menjadi orang tua dan menaiki perahu pulang ke Kuala Pahang. Apabila dia sampai ke sebuah kampung bernama Sekukoh di Sungai Pahang, dia semakin lemah, dan menyuruh kelasi-kelasi itu berhenti di muara Sungai Chini dan membuat pengumuman bahawa dia akan mati di Sekukoh. Dia kemudian tergelincir ke dalam air dan berubah serta-merta menjadi buaya.[10][11]
Tidak lama selepas meninggalkan Sekukoh, perahu itu melepasi muara Sungai Chini tetapi ia tiba-tiba berhenti bergerak. Salah seorang kelasi teringat permintaan orang tua itu. Mereka berpatah balik ke Sungai Chini dan menyeru bahawa seekor buaya putih yang besar sedang mati di Sekukoh. Sebaik sahaja ia dihantar, perahu itu boleh bergerak semula.[12] Tidak lama kemudian, ratusan buaya dapat dilihat berenang ke hilir sungai ke Sekukoh. Terdapat begitu banyak buaya di dalam sungai itu, penduduk kampung yang tinggal di sepanjang tebing mendakwa bahawa lelaki muda yang berani boleh menyeberangi sungai di belakang buaya.[13] Sebelum dia mati, buaya putih besar itu, meminta pemerintah Pahang untuk memberikan pengebumian agama kepadanya. Selepas mengetahui bagaimana buaya telah membunuh syaitan laut, pemerintah bersetuju. Begitulah Seri Pahang tertimbus di dalam lubang berpasir berhampiran Sekukoh. Tempat itu dikenali sehingga hari ini sebagai Makam Tok Pahang ('Tok Pahang's Tomb').[14][15]
Hubungan dengan raja-raja Pahang
Pada tahun 1914, apabila Sultan Ahmad mangkat, orang ramai melihat dua puluh enam ekor buaya berenang dalam bentuk “V” di Sungai Pahang, menuju ke hulu sungai. Di belakang mereka datang sekumpulan ikan berterbangan di seberang sungai. Orang ramai melemparkan jala, tetapi ikan itu secara ajaib melarikan diri. Ini adalah sejenis ikan yang biasanya hidup di Tasik Chini. Orang ramai percaya buaya dan ikan itu pulang dari pengebumian Sultan Ahmad. Mereka telah memberi penghormatan sebagai kesyukuran, kerana moyang Sultan telah mengebumikan Seri Pahang dengan baik di Sekukoh sebelum baginda mangkat.[16]
Rujukan
- ^ MacDonald 2008, halaman 41
- ^ Aripin Said 1985
- ^ MacDonald 2008, halaman 41
- ^ Malaysian Legend Series 2004, halaman 1
- ^ Malaysian Legend Series 2004, halaman 2
- ^ MacDonald 2008, halaman 41
- ^ Malaysian Legend Series 2004, halaman 3
- ^ Malaysian Legend Series 2004, halaman 4
- ^ Malaysian Legend Series 2004, halaman 5
- ^ MacDonald 2008, halaman 41
- ^ Malaysian Legend Series 2004, halaman 6-7
- ^ Malaysian Legend Series 2004, halaman 8
- ^ Malaysian Legend Series 2004, halaman 9
- ^ Malaysian Legend Series 2004, halaman 10
- ^ MacDonald 2008, halaman 42
- ^ MacDonald 2008, halaman 42
Bibliografi
- Aripin Said (1985), Juara yang tewas, Dewan Bahasa dan Pustaka, ISBN 978-9836201423
- MacDonald, Margaret Read (2008), The Singing Top: Tales from Malaysia, Singapore, and Brunei, Libraries Unlimited, ISBN 978-1591585053
- Malaysian Legend Series (2004), The great white crocodile of Pahang, Kohwai & Young Publications, ISBN 978-9831916483